3.Kolmapäevak – teise äärmuse lähistel
Täna oli vahelduseks peaaegu kogu põhimeeskond rivis. Mastimehena Allani vend Enn.
Tuul puhus Viimsi/Merivälja kandist tugevusega 6-7 m/s, mõned puhangud ka 9 kanti. Rajaks pandi abimärk Merivälja muuli alla, start lahe keskel ja rajaks sai siis -8; -2 (Katariina kai); +8; Fo. Virisemise mõttes võiks kohe ära viriseda võistlusametnike laiskuse suunas – finiš jõe peal rikub tasavägise võistluse, sest siis loeb see, kes ees, mitte enam sekundite vahed, kuna jõe peal venivad vahed pikaks. Palju ausam ja õiglasem on finis merel või muulide vahel. Sestap võidavad sellises mudelis alati palli poolest kiiremad jahid, mis Evelyn III jaoks on selgelt ebaõiglane. Kutsun Kolmapäevaku võistlusametnikke mugavustsoonist väljuma ja tegema lõpuni ausat regatti. Kiidan siin kohal eelmise aasta peavõistlusjuht Hr.Hunti, kes ei pidanud vaevaks muulide vahel finisit võtta.
Trimmiks sai sama, mis eelmine kord. Järeltarkusena peab nentima, et sileda vee jaoks oli mast liiga jäik ja pingul. Vaiksematel hetkedel jäi jaht kinni ja tugevamatel ka üleliia elav ei olnud.
Stardiliin oli hästi sätitud. Kuna esimene märk lähedal, siis pidasime plaani startida pigem kaatri poolt, et olla parema halsiga märgis, kuna kiiremad jahid tõenäoliselt hakkavad meid segama, isegi kui peaksime parima stardi saama. Siiski esimesel stardikatsel suutsime ennast stardiliini keskele aktiivsesse võitlusesse sättida, mis ka päris hästi õnnestus. Olime kindlalt stardirivis esimese kolme hulgas. Probleemiks oleks muidugi olnud see, et pautimisvõimalust meil sisuliselt ei olnud. Aga selgus et üldine valestart ja kõik aeti uueks stardiks tagasi.
Kordusstardis siis sättisime ennast kindlalt kaatri juurde kõige pealmiseks. Stardihetkel sai usinasti koha pärast päikse all jageletud Brigittaga. Oli ka mõttevahetusi ja jalgadega meie ahtripoolse reelingukantsli otsas trugimist, kuid asi oli kontrolli all, kokkupuudet ei olnud, kurssi nad muutma ei pidanud. Pärast sain veel lõbusas toonis Brigittalt märkuse – ah huligan Pugi. Hea ülevaate stardisaginast annab all olev pildigalerii.
Pikalt ei kannatanud sõita, sest Brigitta oli meil kohe all. Kohe, kui meie peal olnud Miaga vahe tekkis, tegin paudi ja .. sõitsin siis juba märgikursile välja ning uue paudi Bertale ette. Rada väga pikk ei olnud. Siiski siiski. Kõik, kes vasakule olid hoidnud, olid siiski saanud mõned paadipikkused edu. Ehk kaatri poolne start oli tuule poolest kehvem. Aga ei seganud meid märki võttes keegi ja saime ilusti üleelviimastena märgi võetud, spinni probleemivabalt ja tempokalt üles ning vedama.
Taganttuul oli sõidu ilusaim osa. Hoidsin sirget kurssi märgile ehk alla poole. Grupp surus ennast vaikselt üles. Paistis olevat ühe halsi sõit ja märgis siis kiire halss vahetult enne märki. Meiega koos olid Okia (taga), vast eespool ka Silva. Mõne aja pärast tuli ülalt ära ka Brigitta ja halssis meie ette nii 3-4 paadipikkust. Nii siis sõitsime. Märgi lähistel selgus, et nii olime mitmest jahist mööda saanud, ka Passione halssis juba meie ahtrisse 2 paadipikkust taga. Märgis olid kõik pundis koos ja võimalused avatud.
Kohe (4 paadipikkust) pärast märki tegime paudi, et ennast vabasse vette osta. meie ees tegi sama Brigitta. Siis Brigitta rütmis sõitsimegi mõnda aega pautides temaga kaasa. Siis sai koos võetud pikk ots vasaku halsiga Pirita suunas. Paremalt paremaga tulid eest Jazz ja 1 paadpikkusega Passione tagant. Pautisid mõlemad kõrgemale meiega kaasa. Nii sõitsime. Algus oli uinutav. Kõik oli kontrolli all justnagu. Vaikselt aga muutus olukord halvaks. Kõrgust meil nagu oli, aga käiku nappis nii ees all oleva Brigitta, kui ka taga peal olevate Jazzi ja Passionega. Kardan, et osa süüst oli leitvaagenist liiga kõrgele sikutatud groodil, mis pani jahi pisut jonnima. Hiljem võtsime leitvaageni keskele ja läks nagu ladusamalt, kuid see oli hiljem. Igatahes läks asi hapuks ja tegin üksinda paudi vasakule. Sõitsime juba Passione ahtrist läbi ligi 3 paadipikkust taga. Märgi lähistele jõudes ajasin taktikalises mõttes parm/vasak halsi sassi ja sättisin meid olukorda, kus lähenesime märgile vasakuga. See maksis kätte, sest paremaga tuli Mia. Otsustasin vallata ahtrist, sest juba läks märgile välja. No arusaamatus meeskonnaga ei võimaldanud seda teha korralikult, sest grooti ei saanud õigel ajal järgi ja foka läks liiga järgi. Pidime siiski paudi tegema ja uuesti märgile pautime. Oma 3 paadipikkust läks kaduma.
Märgist vaba kursiga spinnita muulide vahele ja sealt 1 paudiga jõge pidi finisisse. Jõe peal oli Sootsil kõva jagelus ühe musta jahiga, kelle nime ma ei näinud. Peaaegu oleksime nende jageluse keskelt ennast leidnud, kuid nutikad manöövrid meie poolt päästsid meid sellest jamast.
Finišiprotokollist ledisime ennast seitsmendalt kohalt. Vahed olid häbematult väikesed ja meie kahjuks. 6 koha Miale kaotasime 1 sekundiga!!! 5 koha Cheriele 9 sekundiga, 4 koha Passionele 25 sekundiga. No ma ei tea. Väga pettunud tunne jäi päeva lõpuks, kuigi sõit ise oli huvitav ja võitluslik. Tuleb kiruda ühte rabistamist lõpus ja uinutavat pikka halssi teises krüssus. Pilt ilma selliste pisiapsudeta olnuks hoopis teine.
Ametlik protokoll; koondtulemused; pildigalerii
2. Kolmapäevak – teise äärmusesse
Mnjah. Täna ilmselgelt pika lugulaulu kirjutamiseks tuju ei jätku, sest nagu saarlased ütlevad: “Õnn näitas nuka tagant p____t ning läks ära kaugele kaugele”.
Algas kõik kenasti. Start oli suurepärane, kõige ees ja peal ja tuul keeras ka soodsalt. Esimese paudi järel tundus, et sõit tehtud. Ei. Üsna ruttu muutus olukord vastupidiseks. Tuul keerutas mehemoodi. Tugevuseks 2-4 m/s ja ilmakaareks läänest idani, edasi ja tagasi. Ilmateade lubas midagi muud. Et edelast ja 6, puhanguti 10 m/s. Sellist kaupa siiski ei pakutud, kuigi alguses nagu lubas. Trimm seetõttu jäigi sinna 8 m/s tuule tarbeks. Aga käiguprobleemi tegelikult ei olnud.
Sai siis pauditud. Hoidsime mere poole ja kontrolli alla Jazzi ja Passionet. No märgini jõudes (rada -6;-7;-6; Fj) hakkas selguma, et päris Meriväljale hoidnud Bossa ja Cherie olid ikka kaugel ees.
Tagantuules kippus tuul veelgi vaikima. Sõitsime kõrgemalt hoides Jazzi ja Passionet taga all. Jazz hakkas luhvama tasapisi, Passione tuli kaasa , surusid meid üles. Otsustasin kaval olla ja tegin 1/4 enne märki halsi, et siis mõne aja pärast tagasi teha ja teravalt märki võtta. No oli kehv manööver. alguses ei saanud me jahti uuesti käima. Lisaks märgini jõudes olime vasakuga ja kõige alumised. Kuhugi vahele sisemiseks keerata ka ei olnud, sest ees oli tuul vaikinud ja märgis said kokku Jazz, Passione, Adele, Mia, Berta… Kuidagi saime pärast märki pauditud. Jazz juba varem. Kurss märgile. Päris hästi läks. Tuul muudkui tõstis. Jazz jäi juba taha, samas algselt peal taga olnud Passione liikus ette peale nagu meie Jazzile. Hakkas katma törts enne kuulimuna. Ostustasin jälle kaval olla ja tegin paudi, et siis kuulimuna vasakule jätta ja otse märgile kurss võtta. Justnagu äge oli. Kaugel ees olnud ja Meriväljale läinud Adele saime kätte. Tõstis kenasti märgile. Ja kurat. Märgi juurde jõudes selgus, et ikkagi merel oli rohkem tuult olnud ja Jazz ning Passione pikemalt ette saanud.
Sai siis tehtud plaan, et märgis ilma poomita paremal halsil spinn üles (oli teine meil sellises valmiduses) kohe halss, poom peale, foka maha. Miks? Sest kurss oli ca 90 kraadiga sadamasse.
No ei saanud. Spinn oli kapitaalselt sõlmes, alumise soodiga ka ei taibanud kohe ümber vööri joosta. Ikka jupp aega seisime ja jurasime enne kui sõlme välja ja hoo üles saime.
Tulemusena olime üleelviimased. Teised läksid vana tuulega vaikselt eest ära ja … no nii jäigi. Meie olime tuuleaugus ja teised panid minema.
Finisis jagelesime veel selel vahemuuliga, mis keset jõge. Keeras tuule 30 kraadi peale ja spinn ei tahtnud kuidagi ära vedada. ajasime foka üles, spinni jätsime lappama. Kui siis hädaga muuli vasakule saime jäetud ajasime spinni jälle üles.
Tulemuseks 9. koht. Äge 
Tegelikult valitseb maailmas hea ja paha, positiivse ja negatiivse vahel selge tasakaal. Meie ebaedu kaalus üles õhtul meeskonnaliikmelt Viljar Sepalt saadud telefonikõne, millest selgus uue ilmakodaniku sünd nii seitsme paiku õhtul. No kui ühel osal meeskonnast on selline suur õnn ja rõõmusõnum, siis on selge, miks teine pool vähe viletsamalt pidi läbi ajama.
Palju õnne Viljarile ja Heidile.
1. Kolmapäevak 2012 – II koht
Eile peetud hooaja avavõistlusele järgnes juba täna esimene kolmapäeva regatt. Tänavu siis nime all KJK-Garmin. Merele tagasi vaadates peab nentima, et põnevust, aktsiooni ja draamat jagus mitme etapi jagu ning saavutatud II koht valmistas meilegi üllatuse.
Algas kõik tavapäraselt. Ilm oli tuuline (9-12 m/s, puhangud ulatusid kohati 14 m/s) ja külm (10 kraadi). Tuul läänest, seega Paljassaarest; seega puhanguline ja keerutav, mida lähemale mainitud poolsaarele mindi. Õnneks paistis päike. Meeskonna komplekteerimine nõudis üksjagu SMS-e ja telefonikõnesid, kuid kella kuueks õhtul olid rivis Marko, Kristen, Allan, Madis, Andri ja asendusmeestena Vova ja Siim. Vova saab loodetavasti meil läbi hooaja toetav jõud olema. Siim oli meile laenuks lugupeetud konkurent Jazzilt, kus kuuldavasti mehi niipalju, et merel käiakse vahetustega. Pursuid sellised 
.
Masti kruttisime pingumale. Eilsele 3 tiiru lisaks. Sain välimiste pingeks 32,5. Teisi ei puutunud. Allani vaatlusele tuginedes olevat sirge olnud. Alumised vandid siiski pigem lõdvad. Tõenäoliselt lainetusega mere jaoks peab ka sisemisi juurde pingutama. Igatahes groot oli ilus ja töötas suurepäraselt. Kasutasime väikest fokat. Töötas suurepäraselt. Jaht käitus ideaalselt. Vist sain ühe… no vot – kuidas seda sõna nüüd kirjutataksegi – “prõutsi”? No ei tea – imelik sõna niiviisi kirja pannes. Mõtlen olukorda, kus jaht enam tihttuules roolile ei allu, käest ära läheb ja ennast vastu tuult keerab. Aga see oli ka rohkem oma viga, mitte purje süü.
Start oli vilets. Selgelt jäin magama ja ei asunud võitlusesse positsiooni eest. Ca 15 sekundit hilinemist ja positsioon kõige merepoolsem, olukorras kus on lihtne reegel lääne tuule korral – esimesena kesklinna sadama suunas kaldasse välja ja õigel ajal paut märgile.
Igatahes tiksutasime siis samal halsil rannani välja ja kõik nagu üks mees paut märgi suunas. No olime taga. Mingi kuues või nii. Saime just käigu üles, kui tuli parema halsiga tähelepanuta jäänud Bossa Nova. Ei raatsinud vallata ja kuna ka teistega polnud midagi head, siis pautisin ära. Sõitsime teistel tagant läbi ja siis märgikursile uuesti. Bossa läks veidi edasi ja pautis meiega kaasa.
Ei olnud midagi head. Stardikaotus oli selgelt näha, lisaks tundus, et tuul keerab ülekrüssuks kah veel. Jassu ja Brigitta ja Cherie edenesid jõudsalt ees, Passione oli ees all – temaga oli parem, kuigi ta oli selgelt ees. Aga käiku ja kõrgust meil jagus. Bossa kiirema jahina vajus meile pigem peale aga mööda ja katma ka ei pääsenud. Mia tegi oma tavalisi trikke, lähenedes merelt ja esiotsa päris edukalt, kuigi kui õigesti mäletan, siis olid nad ikkagi napilt meie taga. Adelel läks täna viletsasti. Start oli neil superrämps ja polnud ka erilist edenemist krüssus. Märgi juurde jõudes oli olukord nii, et Svennud (Passione) lähenesid paremaga olles märgikursil ja väga täpselt nii, et ette alla pautimine tundus enam kui kahtlane. Vallasin ja pautisime neile täpselt ahtrisse. Bossal oli suurem vabadus ja ta sai Passionele rahulikult ette märgikursile võtta. Seega märgis kuuendad.
Tagantjärgi tarkuseid I krüssust – oleks pidanud Bossa ahtrist vallama, mitte pautima – taktikaliselt oli rumal teiste ahtrist läbi sõita, eriti kui veel ülekrüssu oht silme ees. Startida tuleb korralikult, mitte ettevaatlikult ja distantsilt.
Tagantuul. Spinnaker läks üles eriliste emotsioonideta. Oli küll rabedust, kuid oma osa siin kevadel ja kokku harjutamata meeskonnal. Samas Madise kohta võib küll öelda, et tema oleks nagu kogu elu meiega sõitnud. Muretu. Vova ka ühegi prohmakaga silma ei paistnud.Küllap siis kõik toimis.
Nalja aga tagantuules siiski sai. Kohe meie ees olid siis Svennid. Passionega. Nii paadipikkus kaks vahet. Üritasin võimalikult otse täistagantuules märki sõita. Ahjaa – distants oli “2-; 7-; 2-; Fj” (tõlget otsige www.kjk.ee) . Sven roolis oli üllatavalt kindlameelne ja surus meid tublisti alla. Mõtlesin, et kas ta ikka teab reeglit, et kui ma tagant lähenedes allatuule saan, et siis ma ei tohi luhvata. Aga küllap ta teab kui asjaks oleks läinud. Seda plaani aga mul ei olnud. Mõtlesin, et surun ennast vaikselt sisemiseks ja kasutades ära uue meeskonna rabedust teen õigel hetkel halsi ja voila.
Enam vähem nii ka läks. Ainus apsakas tuli meie enda paadist. Suures rahulolus ununes, et enne märki tuleb üles saada foka ja alla saada spinn. Et foka oli teisele halsile ringi vaja tassida, siis jäime ajahätta ning alumine märk võttis meid vastu üsna pilla palla olukorras. Groot oli pingutamata, foka pooles vinnas. Hea et spinni õigeaegselt jõudsime ära koristada. Minu üllatuseks oli Passione täitsa kenasti hakkama saanud ja ründas meid märgis nii, et sõitis meist üle ja peale.
Kui oma asjad klaaritud saime, siis kõlas käsklus paut ja suund kesklinna poole. Paut hakkas vaikselt tulema. Siim oli saavutamas Marxiga ja minuga klappi, millal on see õige aeg soot lahti päästa. NB! purjetamisvõõrale selgituseks – see ei ole niisama, et päästad paela lahti. See on täppisteadus ja meeskonnatöö! Teed liiga vara – siis ei keera jaht ära ja seisad vastu tuult; teed liiga hilja, siis keerab jaht liiga ruttu ja ei jõua teisel halsil peale tõmmata. Korraliku paudi tunnus on, et jahi kiirus ei kuku 6 sõlme pealt alla 4,5. Veel parem alla 5.
Passione põrutas mere suunas edasi. Ma enam ei mäleta, kas tegi korraks meiega paudi kaasa ja siis uuesti merele. Ette rutates – see ei olnud tark tegu, sest märgis oli meil juba soliidne 3-5 paadi pikkune edu.
Aga tagasi tagantuule juurde, sest trikke tehti naaberlaevadel hulgi. Loomulikult ilmusid välja Tallinki laevad. Üks suur ja roheline ja täisgaasiga põrutas läbi meie raja. Te ei kujuta ette kui lõbus on sõita ise loodusjõududega võideldes ja püüdes hoida suunda märgile manööverdamisruumiga +/- 20 kraadi kiirusega 6-8 sõlme võidu Tallinki laevaga, kel kiirust 35 sõlme jagu, hiigelvõimas mootor, mäekõrgused lained ja 7 kordse maja kõrgune metallsein ning kellel on põhimõtteliselt pohlad, sest tema on laevateel ja temal on õigus. Tegelikult on müstika see, et Tallinna lahel, kus on tihe väikelaevade liiklus, lastakse suurtel laevadel täiskäiguga sadamasse põrutada. Ma ei tea, kas meie riigimehi määritakse nii tugevalt või on nad muidu mökud ja lasevad endale pähe istuda. Soomes, alates esimeste kivisaarte ilmumisest, vähendatakse kiirus napi 10 sõlmeni ja töristatakse sadamasse. No mis teha. Sedakorda sättisin meid suuremasse jahtide punti, ehk Tallink vaatab, et siin on rohkem ja vali ohvriks üksikuid. Nii ka läks. Suur ja roheline põrutas meie ahtrist ja meie taga nii 10-15 paadipikkust olnud Adele ja Red Hot-i eest. Adele juba varakult proovis võimalikult Tallinki ahtri suunas hoida. Ei tea, kas tekkis paanika või muidu keskendumishäire, igatahes mingi hetk nägin, kuidas nad enda peale prõutsi (jälle see sõna ) ehk planeerimata halssi läksid, spinnaker vurrina ümber masti ennast keerutas… ja sinna nad laperdama jäid. Enne seda oli paanikahoog Mial. Kas nad läksid enda peale halssi või kuidagi teisiti, kuid 2 meest ennast külmast veest leidsid. Õnneks hoidsid nad jahist kinni ja asi lõppes suuremate draamadeta. Suur ja roheline ründas ainsana võitlusesse jäänud Red Hoti. Käis “TUUUUUUUT”. Punane ja kuum püüdis ennast päästa tugeva luhvamisega, mis spinniga ja 10-12 m/s puhuva tuulega ei ole lihtne. Siis kadusid nad meie vaateväljast rohelise müüri taha. Ootasime pingsalt, kas ilmub ahtrist välja (väga ei saa jälgida ka, sest enda asjadegagi tegemist ja tähelepanu hajumine võrdub märja suplusega)? Ilmus. Ja täitsa rahulikult. Nagu poleks midagi olnud. Selge siis.
Teine krüss oli sündmustevaene. Peaaegu kaldasse, paut märgile. Märgis olime viiendad. Passione meie taga ca 5 paadipikkust. Võibla vähem.
Taganttuul pakkus uusi arenguid. Passione tegi kohe märgis halsi ja võttis siis spinni üles. Meil käis kõik nagu kellavärk. Hetkel, kui Passione alles halsist mõtles oli meil juba spinn üleval ja vedas. Tegelikult on puhas nauding sõita koos meeskonnaga, kus igaüks teab, mida, millal ja kui palju.
Arvata on, et Passione tegi halsi, kuna alumises märgis alla võttes võtsid nad spinni allatuult alla ja sestap oli see ülemises märgis valel pool. No peagi tegid nad halsi tagasi, kuid ohtlikuks nad meile ei saanud.
Põnevamad sündmused arenesid eespool. Meie kurss viis napilt napilt muuli august sisse, kuid pagid olid vastikult tugevad ja tuul keerutas ka üksjagu, nii et väga taganttuules alla suruda oli ohtlik. Ikkagi olime meie pigem keskel ja ees paremal olid Cherie, Brigitta, Jazz. Siis hakati ees halssima. Cherie ja Brigitta probleemivabalt. Jassul aga nii hästi ei läinud. Tagantjärele kuuldud sündmuste rekonstruktsioonile tuginedes olevat neil halsi ajal spinnakeri poom masti küljest lahti tulnud, misjärel jaht tegi ootamatu iseenesliku halsi (kiire ja äkilise), mille tulemusena vööris spinnakerpoomiga toimetanud Rasmus üle parda kolis, kuidagi mingitesse otsetesse (pael, nöör, köis jahis ) takerdus, vee all kiilu ja rooli juures ära käis, ahtris lohises ning siis ca 6 minutiks vette hulpima jäi. Samal ajal keegi veel üle parda kukkus. Aga kohe tagasi sai. Seejärel jaht uue äkilise halsi olevat teinud ja äsja paati tagasi saadu taas vette sattus. Ja siis kohe jälle paati. Rasmuse päästmine võttis rohkem aega. Mootorit käivitades haakis vees olnud spinnibrass ennast ümber vindi, nii et mootor muutus kasutuskõlbmatuks. Igatahes Rasmus saadi kätte. Elusalt.
Mõneti delikaatne situatsioon ka kaasvõistlejatele. Meie nägime, et keegi vette kukkus. Vaatasime binokliga, et ujub ja minnakse ära võtma. Siis omal tegemist ja siis jälle vaatame ja aru ei saa, sest vahemaa pikenenud ja meri on hall ja ulpijat tegelikult ei näe. Jazzil olid purjed maas (peale groodi) – järelikult kontrollivad olukorda. Seda kas mootor töötab – seda ei näe ega kuule. Võistlus ka käib ja pooleli jätta ilma olulise põhjuseta ei luba koodeks. Siis näeme, et tulevad ära ehk kurss sadamale. Järelikult kõik hästi või vähemalt lõppenud.
Vestid – hiljem selgus, et veste polnud kellelgi seljas. Sama ka meil. Rumal tegelikult. Rasmus küll rääkis, et külm ei olnudki, sest riided ei lasknudki kohe vett ligi. Kuid oleks kauem aega kulunud, oleksid ka riided läbi vettinud ja ilma vestita oleks põhja minek kindel. Moraal – vestid tuleb selga panna. See on loll arusaam ja hoiak, et vestid on mökudele.
Tagasi võistluse juurde. Meie tegime igaks petteks ühe halsi ja siis teisegi, et paremini rihtida ennast muuli august sisse. Saime sisse küll, kuigi alateadvuses hõljus eelmise hooaja viimase sõidu taak analoogses olukorras.
Jõel läks viperusteta.
No ja siis helistas Viljar ja soovis õnne teise koha puhul. Äge. Suurtüki mõttes jääb siis ainult tunda kurbust, et Brigitta X-le kuidagi vastu ei saa. Kuid eks igal oinal ole oma mihklipäev. Hoiame pöialt, et oinaks osutub Brigitta-X
Hooaja avavõistlus – SEIKO Cup 2012 – III koht
Hooaeg on ametlikult alanud. Esimene regatt peetud ja võib öelda, et ka tulemuse poolest päris edukalt.
Meeskond on meil mõnevõrra muutunud. Mõlemad Svennid liikusid teise jahti, milleks siis endine Debora ja nüüd uue nimega Passione.
Meie meeskond täna koosseisus Kristen roolis, Allan groot, Marx ja Koit soodis, Madis Ausman uue meeskonnaliikmena vööris ning asendust puudunud Andrile ja Viljarile (kes muide ootab pingsalt esiklapse ilmaletuleku algamist) pakkus Karin Simanson endise Deja Vu pealt. Deja Vu muide on lätlastele ära müüdud.
Tuult oli 7 ja sõidu ajal vajus 5 meetri kanti. Loodest. Päike paistis, ilm oli ilus. Sooja 10 kraadi ümber.
Rada Paljassaare Nördinud tooder ja finiš jõe peal.
Meie grupis 10 osalejat. Jassu uuenenud meeskonnaga, tuliuued mustad purjed; Passione, Adele, kes samuti oli väljas tuliuute süsinikust purjedega ning Mati Sepp pardal nõu andmas; Silva, Mia, Red Hot, Brigitta X, Berta, Cherie, kus muide olid pardal nii Eero kui Peter Saraskin.
Start oli päris tubli. Märgi juurest teisena, Adele meie ees all, peal oli Cherie. Natuke karpi jäime, mis väljendus mõne aja pärast Cherie pealetulemisega ning Adele libises alt välja. Õnneks saime teha paudi. Läksime pisut üles, kontrollisime ära Silva ja Passione ning uuesti paremate maa suunas. Varsti tuli Jazz ja pautis meile ette alla. Nii hulk aega maa suunas. Paljassaare alla jõudes hakati ribu rada pidi pautima. Otsustasin nii, et ei sõida tagant läbi ja pautisin külje peale. Jäime kõige merepoolsemaks ja alguses tundus see nagu hea olevat. Siis aga vaikselt pauditi maa suunas edasi ja tasapisi hakkasid maa pool olijad ette libisema, kuna maa alt tõstis. Tegime ühe paudi kaasa, kuid oli pisut hilja. Tegin siis tagasi märgi suunas ja kannatasime. Mingi hetk, kui Paljassaare otsast juba möödas olime, vaatasin, et I grupi jahtidel keerab alla, nii et merelt nagu võiks võita. Ja tuligi Mia merelt ja sõitis meil eest läbi üsna pikalt (enne oli taga olnud).
Panime siis hambad ristis edasi, kuigi asi tundus juba üsna hapu olevat. Passione, kes oli täitsa maasse sõitnud, paistis meist juba pikalt ees olevat, teistest rääkimata. Aga siis trügisid nad ikka maa poole edasi ja ainult meie Cheriega läksime merele. Märgi kursile jõudes tegime paudi. Tuul oli vahepeal ligi 30 kraadi meie kasuks keeranud ja tugevnenud. Teistel maa all vaikis. Märgi juurde jõudes oli Cherie kaugel ees aga meie neljandad kohe Brigitta, Silva järel ja napilt Mia ning Jazzu ees. Märgi juures oli asi üsna pingeline, sest Silva oli meie peal ja kattis. Saime tehtud kiirpaudi ja teise kohe otsa nii, et pääsesime Mia ette alla ning luhvasime ta ära ja saime märgi ka võetud.
Siis nii hästi enam ei läinud. Spinni üles sikutades selgus, et see on valel pool. Tegime sunnitud halsi ja mässasime hulga aega, enne kui sasipundar lahti tuli, spinn üles ja foka alla sai. Nojah. Jälle olime kõige merepoolsemad! Halss tähendanuks teistele pigem taha sõitmist. Jätkasime siis vasakul halsil. Mingi hetk tulid Silva, Berta, Mia ka meie halsile ja meil ei olnudki nendega võrreldes kuigi hull seis. Hoopis ees olime. Teised aga kütsid pikalt maa äärt mööda kesklinna sadamasse välja.
Natuke enne muuliauku selgus siis tõde, mis oli Brigitta ja Cherie vaates ebameeldiv, sest need olid kaugel ees. Adele, Jassu ja Passione suhtes aga oli äge – meie olime 3-5 paadipikkusega ees. Passione oli kaugel ja tuli terava halsiga, meist kindlalt taga. Muuli augus näpistasime napilt Silva eest vasakuga läbi ja pääsesime vabalt jõe peal toimetama ning finisisse kindlalt kolmandana. Taga käis äge lahing Adele, Jassu, Mia ja äkitselt kusagilt välja ilmunud Passione vahel. Adele tuli välja võitjana ja finiseerus kohe Silva järel. Passione napsas osava väljastpoolt hooga minekuga Jassu ees 5 koha. Jassu ette protokolli Miagi sättis ennast.
Selline sõit siis sai. Kohe põnev oli.
Trimmist:
Mast sattus meil tagant vaadates teise auku. Põhivandid olid 31, keskmised 33, sisse 24. Mast paistis merel sirge. Merel keerasime välimisi 1 tiiru maha. Käiku oli, kõrgust nagu ka. Võib öelda, et trimm lisapingeid ei tekitanud.
2011 Hooaja kokkuvõte
Hooaja lõpust on nüüd mõni kuu möödas, seega paras aeg vaadata hooajale tagasi. Esimese emotsioonina meenus, et saavutasime läbi suve kestnud igasugu seeriavõistlustel kindlaid kolmandaid kohti.
KJK Kolmapäevakud.
Osalesime kokku 21 osavõistlusel – seega kõikidel peetud etappidel. Meie grupist on sama ette näidata vaid Brigitta-X. Sõiduvõite üks, teisi kohti 2 ja kolmandaid kohti 4. Kokku pärast mahaarvamisi 129 punkti. Detaile leiad koondprotokollist.
Oli tõuse – eelkõige hooaja alguses. Oli mõõnaperioode, kus tundus, et jaht üldse enam ei liigu rääkimata purjetamisoskusest. 
Kolmapäevakute vahepalaks peeti Kalevi jahtklubis Caprice CUP nimelist KJK Avamerepurjetamise karikavõistlusi. Võistlused nädalavahetustel. Kokku 7 etappi, millest osalesime seitsmel. Sõiduvõite ei saavutanud. Teisi kohtasid noppisime 3. Kokkuvõttes taas kolmandad. 
Lisaks peeti läbi hooaja ka üle eestilist Avamere Purjetamise Eesti Karikasarja Eesti Jahtklubide Liidu egiidi all. Osavõistlusteks Watergate, Muhu Väina Regatt, Tallinna MV, Baltic Offshore Week ja Ruhnu regatt. Jällegi võtsime osa kõikidest etappidest ja jälle saime kolmanda koha. Osalejaid siin sarjas meie II ORC grupis erinevate võistluste peale kokku 34.
Nagu protokollist näha jäi teine ja esimene koht kaugele samas kolmanda koha näpsasime Mia eest õige napilt.
Võistluste vaheaegadel oli jahtlaev Evelyn III ka muidu väga töine. Sõidutati sõpru ja tuttavaid, teeniti raha võõraste mereleviimisega.
Andsime oma panuse ka noorte purjetamise hüvanguks osaledes Marko, Viljari ja Kristeni näol mitmetel noortevõistlustel võistlusametnike ja kohtuniku rollis. Mainimist väärivad SMS regatt EJL Olümpiapurjetamise Eesti Karikas I etapp Saaremaal Marko peavõistlusjuhiks ja Kristen finišit vilistamas, Viljar lauraja võistlusjuht.
Kalevi Jahtklubi meistrivõistlused EJK Karikas II etapp – Viljar võistlusjuhiks, Kristen koos Evelyn III finisilaevaks.
Spinnakeri regatil Viljar peavõistlusjuhiks ja Evelyn III kohtunike laevaks.
Tallinna Nädala regatt, EJL Olümpiapurjetamise Eesti Karikas VI etapp Marko peavõistlusjuhiks ja Kristen lippe tõmbamas ja Evelyn III stardilaeva rollis, Viljar lauaraja võistlusjuht.
21. Kolmapäevak – II koht
Meeskond: Kristen roolis, Sven groot, SvenN ja Madis Asuman soodid, Andri klahv ning Allan ja Viljar vööris
Ilm – tuult nagu oli ja nagu ei olnud ka. Puhus igatahes loodest. Seega otse merelt. Ilmateade lubas üle kümne meetri tugevnemist. Stardi eel kõikus 7-9 vahel. Sõidu ajal oli pigem 7-8 m/s.
Trimmi jätsin 10 peale (+2;0,5;0,5 baasist). Ette rutates peab ütlema, et see õigustas ennast täiega. Kuigi tundub, et ülepingestus, siis jaht käitus stabiilselt; oli nii käiku kui kõrgust. Teeksin lausa järelduse, et meie viimase aja mured trimmiga on tulenenud pigem alapingestusest. Arvesse peab võtma ka asjaolu, et on sügis ja jaht on natuke “välja veninud”. Seda näitas ka pingemõõtja.
Rada – 2 vorsti. Ülemiseks märgiks esimene teljepoi maa poolt vaadates, alumiseks märk ja finisiks jõgi.
Start.
Jahte oli merel tükki 9 (meie ehk II grupis). Stardiliin tugeva kaatri eelisega. No ei saa nad seda stardiliini reeglina sirgeks. Või ei püüagi . Igatahes trügisid kõik kaatri juurde ja üksmeelselt pandi juba enne vilet minema. Meile õnnestus täitsa hästi. Vahepeal lootusetuna tundunud olukord klaarus kuidagi ära (kuidagi = keerasin suht pimesi vööri üles, lootuses, et ei lähe vastu Adele ahtrit. Kolinat ei kuulnud, ju siis läks mööda) ja vile käies olime kenasti vabas tuules ja.. Üldine tagasikutse!
Teine stardikatse. Kõik sättisid ennast enam vähem samasse asendisse, kui esimesel korral. Võistlusametnikud olid musta täpiga kollase lipu pannud (1 minuti reegel), et olukorda rahustada, kuid kasu sest suurt polnud. Käis usin trügimine. Vile käies kerkis kohe üksiku tagasikutse lipp. Raadiost teavitati valestarti Evelyn III, Brigitta, Adele, Deja vu. Keerasin kohe tagasi. Brigitta järgnes, ülejäänud panid edasi. Rajale tagasi pääsedes võtsin eesmärgiks teha oma sõitu. Sõitsin tuule keeramiste ja tunnetuse pealt. Brigitta oli ka meiega suht samas rütmis.
Raja keskkosas oli minu meelest sobiv tuule keeramine ja paudi koht. Tegin paudi ära. Kuid kohe seejärel purunes soodi siini plokk. Pidi paudi tagasi tegema. Pisut aega kaotasime. Sõitsime siis sunnitult teisel halsil, mis oli isegi hea, sest tuul siiski keeras kasuks. Kahjuks libises Brigitta minema. Viljar asendas ploki ära ja saime taas pautida.
Esimene märk. Olime eelviimased, kuid tublisti ülejäänutele järele tulnud.
Taganttuul. Otse märki. Nora tuli tagant ja sõitis meile kõrvale. Segas. Sundis meid pisut luhvama. Jagelesime. Püüdsime neile selgitada, et tagant seotuks saanud jahil ei ole õigus luhvata ehk meil on õige kurss. Ega nad väga meie õigest kursist siiski hoolinud. Ja halssi ka ei saanud teha, kuigi ammu juba oleks tahtnud. Kogu pundile järgi siiski tulime.
Teine krüss. Juba oli pimedaks läinud. Sõitsin taas nii nagu ise paremaks pidasin ja konkurente suurt ei kopeerinud. Üldjoontes iga paudiga olime taas sammukese lähemale saanud. Märki hästi ei näinud, meeskond ka kuigi veenvalt ei hoiatanud, sellest tekkis pisuke ülekrüss. Märgis siiski olime esimese pundi kinni püüdnud ja allatuulde keerasime väga paljulubavalt positsioonilt.
Taganttuul oli rahulik. Tuul aeg ajalt näitas aktiivsemaid pagisid 10 m/s tuuris. Muuli auku hästi näha ei olnud. Pagana Pirita rannik on ääreni igasugu tulesid täis ja sealt seda õiget rohelist/punast otsida on paras ettevõtmine. Enne jõele sisenemist oli vaja teha halss. No sellega jäin ma õige pisut hiljaks. Süüdistaksin pimedust . Halsi tegime ära. Samal hetkel tekkis kusagilt täiesti ootamatu pagi. Tugevust täpselt ei tea, sest polnud aega vaadata. Poomi enam peale ei saanud, muuli auk oli siin samas. Kurss läks teravaks. Spinn oli liiga peal. Jaht kippus luhvama ehk otsesõnu öeldes juhitavust kaotama. No see ka juhtus, sest manööverdamisruum sai väga äkiliselt kiviseina saabumise tõttu otsa. Keerasin sisuliselt jahi vastu tuult. Spinn lappas taevas. Muul koos oma kivihunnikuga oli siin samas paremat kätt alla tuult. Jah. Kompuuter raalis murdosa sekunditega läbi kõik kriisistsenaariumid ja selle tagajärjed. Inimene on ikka imepärane olend. Inimeste ja ja vara eest vastutavana sul lihtsalt ei ole võimalik sattuda paanikasse. Sa raalid läbi võimalused, teed ülehelikiirusel otsused ja teostad need.
Meeskond toimis. Spinn saadi mõningase punnimise järel maha. Paut. Kiirendus. Muuli august sisse. Foka üles.
Finis. Vile.
Puhh. Nüüd jõudis toimunu kohale ja oli aega väriseda ning mõelda mis oleks olnud siis kui…
Aga sõit kokkuvõttes oli väga hea. Mina roolimehena igatahes leidsin ülesse vahepeal ära kadunud enesekindluse ja purjetamisoskuse. Või vähemasti sain seda nuusutada
Kogu tralli tänutäheks premeeriti meid II kohaga. Esimene oli Brigitta. Cheried võitsime 4 sekundiga. Adele ja Deja Vu said OCS. Deja tegi iseenesest väga hea sõidu ja oli finisis pikalt esimene.
Harkeni kodulehelt mõned 34.7 tuunimise nipid
Originaalartiklid siin:
Part 1: Mainsheet and Traveller
Part 2: Backstay and Vang
Part 3: Headsail Car Control and Inhauler
Part 4: Spinnaker Systems and Cockpit Layout
Optimise your Cruiser / Racer Part 1: Mainsheet and Traveller
Upgrading the Deck Gear and Systems on a Standard Beneteau First 34.7 By Sam Bourne, Technical Manager, HARKEN UK Ltd
Making the systems on your boat more efficient will make a large difference to your boathandling and will make you faster around the race course. This series of articles is aimed at illustrating some areas for attention on a standard production cruiser/racer, using the example of a new Beneteau 34.7.
Part 1: Mainsheet and Traveller
The New Beneteau First 34.7 is an IRC-focused Cruiser-Racer from the drawing board of Farr Yacht Design. This new offering is a departure from the normal Beneteau formula in that she is aggressively positioned in IRC and features a deep T-shaped bulb keel with a high ballast ratio. The standard boat is entirely Harken-equipped but there are some tweaks you can do to make boat handling easier and get an edge on the competition.
Mainsheet
The standard 5:1 mainsheet will get you round the course but for that added edge you can’t beat a powerful coarse tune / fine tune system. This gives you more power for fine trimming without adding miles of line to the system.
We looked at a number of options and finally worked out we could add a very neat 6:1 / 24:1 system by simply adding a few blocks to the system. We fitted a double #2602 57mm Carbo block to the car, with another 57C double and a #2600 57C single on the boom (see photo B). We then fitted three #349 29mm Carbo Standups between the swivel base and the track, with #150 Cam-matic cleats mounted on the stainless foot bar. (see photo A) The floating fine tune block was a #342 29mm Double. This gives plenty of coarse tune power to set the sail with a powerful fine tune to allow easy trimming. The fine tune is easily to hand and requires minimal work to install.
 Photo A: Fine tune blocks mounted on pod
Photo: Sam Bourne |
 Photo B: Boom end detail
Photo: Sam Bourne |
 Tidy installation of complete system
Photo: Sam Bourne |
 6:1 coarse tune in brown, 4:1 fine tune in blue
Photo: Sam Bourne |
Traveller
The standard boat comes with a standard Harken Mid Range Captive Ball Traveller system set up to give a 3:1 purchase with the cleats on the car. The owner of this particular boat had sailed with a Harken Windward Sheeting car previously and was keen to fit one to his new boat. The unique feature of the windward sheeting car is that it automatically releases the leeward control line cleat, allowing you to pull the car up to windward without having to remember to release the leeward line. One less thing to think about when you have enough to do as a trimmer! This also allows you to increase the traveller purchase to 4:1. To add this system to the existing car is easy. Simply unscrew the existing fittings from the car and fit the Windward sheeting adaptor kit, part # 1637, to the top of the car. You keep the existing single end controls fitted to the track. I would also recommend the addition of a stand up toggle to support the block properly — part #1561.
 Windward Sheeting Car mounted on High Beam track |
The Windward Sheeting Car is particularly well suited to boats with a traveller tracks that spans the cockpit across the seats on boats such as the 34.7, Sigma 33, Elan 37, J/109, etc, etc.
Optimise your cruiser / Racer Part 2: backstay and vang
The standard boat in this case comes with a good backstay arrangement that is lead to each side where it can be adjusted by either the mainsheet trimmer or the helmsman. The system has a series of 2:1 ‘cascades’ which double the power of the system at each one. It starts off with a #737 Stainless Runner block. This is sized to suit the breaking load of the standing backstay. The second block is a #6057 75mm ESP block, then dropping down to a #2660 75mm Carbo block. This gives an 8:1 (2*2*2) cascade before the final 6:1 purchase.
 Upper backstay cascades to final purchase
Photo: Sam Bourne |
 Neat detailing on the backstay chainplate. Note the elastic to hold the blocks upright when lines are loose.
Photo: Sam Bourne |
The final purchase uses 29mm Carbo Blocks with a #344 29C Triple at the top and four #340 29C Single blocks at the base, neatly organised on the chainplate. This gives a total purchase of 48:1, meaning this is an effective and easy to use tuning tool. The final controls are lead to each side through four # 350 29C Cheek blocks, one at each corner of the transom, and one at each side of the wheel. The lead then runs up the cockpit side to #150 Cammatic cleats with # 375 Extreme Angle Fairleads to allow adjustment from any angle. This allow you to repeat settings, calibrate the backstay by marking at regular intervals along the first cascade line and referencing this against the position of the triple block.
Vang
Most standard production cruiser/racers do not have sufficient purchase in the vang to make it an effective, easily adjustable tuning control. This of the times when you are sailing a little ‘pressed’ downwind in some breeze and need to ease the vang in a puff. It is locked solid in the cleat, you cannot release it easily until it is too late and you wipe out. It is not the fault of the cleat, it is simply a symptom of insufficient purchase in the vang.
On the 34.7, the vang system is composed of a number of 2:1 cascades leading to a 4:1 purchase and then a single tail to a #240 swivel jammer in the centre of the coachroof. This allows any of the crew to get to the vang tail to easily adjust it.
 Three vang cascades lead to final 4:1 purchase.
Photo: Sam Bourne |
 Three vang cascades lead to final 4:1 purchase.
Photo: Sam Bourne |
The standard boat has ball bearing adjustable genoa cars and pin-stop jib cars further forward on a separate set of tracks.
In discussion with the sailmaker, it was decided that having fully adjustable jib cars would be very important to allow you to change gears easily when sailing with the non-overlapping #3 headsail. We added a second pair of the #1537 Mid Range Genoa Cars over the pin-stop cars.
Harken UK designed a system to achieve the simultaneous adjustment of both cars, using the existing puller system and adding some extra parts. The biggest problem faced in order to achieve this is to get sufficient power to adjust the highly loaded #3 car, while retaining sufficient travel to have the wide range of adjustment required for the large overlapping headsails. We managed to achieve this by setting up the jib car on an 8:1 purchase and the genoa car on a 4:1.
Now, here comes the science bit! The main purchase is a 4:1, using a #2655 and a 2656 40C Fiddle, leading to a #150 Cammatic. For the Genoa car puller we lead a strop from the floating block around the existing single block mounted just aft of the shrouds and then back to the car. The jib car puller runs from the purchase floating block forward to a special single end control, #HC7075, and then there is a 2:1 purchase fitted to the front of the car, giving an 8:1 control. Thus, the relative travel of the jib car is exactly half that of the genoa car, due to the 8:1 purchase on the jib and 4:1 on the genoa. This allows the full range of movement of both cars on their tracks.
Jib Sheet Inhauler
Due to the design of the coachroof being relatively wide, an jib inhauler is required to reduce the sheeting angle for the non-overlapping #3 jib towards a more ideal 7 to 8 degrees to allow better pointing.
 A 2:1 initial purchase leads through a ring for the sheet and then to a block at the mastbase.
Photo: Sam Bourne |
 The final 4:1 purchase lead aft to the cockpit. Note the calibration strips.
Photo: Sam Bourne |
A common thing that is missed of many production boats is spinnaker sheet deflector blocks. These deflect the spinnaker sheet as it leads from the sheet block at the back of the boat, around the outside of the cockpit and leads neatly to the coach roof winches. This stops the sheet cutting across the cockpit and getting in the way of the helmsman and trimmers. This is often fitted to a padeye near the first stanchion forward from the back of the boat, and will give a neat lead up to the halyard winch. On smaller boats, up to 35-footers, this block is ideal as a ratchet block. This gives good grip and control on the line and can free up a winch at the vital moment coming out of a hoist or going into a drop.
 Spinnaker sheet (red) running through the deflector block and up to the halyard winch.
Photo: Sam Bourne
Photo: Sam Bourne Photo: Sam Bourne |
Spinnaker sheet tweekers are also often overlooked. Having a tweeker that is easily-to-hand with sufficient purchase to allow the sheet to the pulled down, even in heavy air, is very important. It also helps to have the line easily accessed when you go for the hoist and the leeward tweeker is still on! In this shot, you can see the 2:1 tweeker, the red line with a #2649 40/29C Traveller block on the sheet and a #341 29C Single & Becket on the deck, leading aft through a #340 29C Single and then back to the #150 Cammatic with #425 Flairlead on the coach roof.
Trimmers Area
To make your trimmers job easier, you must think about what controls you trimmer must be able to adjust easily and ensure these are close to hand.
In the Photo C, you can see the controls laid out in an easy to use arrangement. From the left you have — headsail car puller (white), spinnaker sheet tweeker (red), pole downhaul (blue), jib inhaul (grey). This means the trimmer can change gears effectively without having to get others off the rail, therefore making the boat faster.
In summary
1. Make sure all your controls are ‘effective tuning tools’.
2. Think about what jobs are done and when in the various manoeuvres. This can help with the positioning of fittings to ensure that someone can use them at the right time.
3. Ensure that all your equipment is checked, maintained and serviced regularly to get the best out of it.
4. The 5 P’s – Proper preparation prevents poor performance.
9. Kolmapäevak – III koht
Tänast sõidu käiku ja meeleolu iseloomustaksid järgmised sõnad – vaikne ja rahulik, tasakaalukas, oma pea ja mõttega, nämmerdamise puudumine, sõbralik koostöö ja põnev võidusõit, uusi kleepse ei tekkinud ja vanadesse kramplikult ei klammerdutud. Rahakotid võis jahti jätta.
Initsiatiivi näitamise eest kiitus ja tänu Allanile, kes oli ette valmistanud Tallinna lahe tuulte tugevuse ja suuna kellajalise “masterplani”, mis omas strateegia kujundamisel väärt sisendit.
Meeskond: Preemiaks aktiivse, väärika ja usaldusväärse panuse eest meeskonna toimetamistes sai roolimehe rolli tänaseks Viljar, groodis Kristen, soodis Marko ja Madis Ausman, klahvidel Andri, mastis Pets ja vööris Allan.
Trimm B-2 eh 6 m/s. Tuul puhus Meriväljalt alguses 6,5-7 m/s, hiljem 5,5-6,5. Trimm töötas väga hästi. Käiguprobleeme ei esinenud. Ja kui ka oli, siis ei pannud tähele, sest see polnud kuigi oluline.
Rada pandi hiigelpikk – 8, 6, 2, 6, 2, 6, Fj (ca 13 miili).
Esimene start oli üldine vale. Räige laevaeelis. Meil läks päris hästi, startisime kõige laeva poolt, kuigi olime ka kindlat üle, kuid meist allpool oldi veel rohkem
Teine start
Esimene start
Kordusstardis ei võtnud Viljar kohe kohta rivis sisse vaid ootas tagumises reas laevale vahelepääsu, kuid sedakorda olid tugevamad konkurendid (Deja-Vu) kui eelmises stardis (Nora, Berta) enne koha sisse võtnud ja ruumi ei antud. Mis minu meelest on hea näide ja elav tõestus, kui mõttetu on jutt käiguga lendstartimise eelistest positsioonivõitluse asemel. Viimasel hetkel kiirendasime, vallasime hooga ühel jahil ahtrist läbi ning sukeldusime tema all olnud auku, kust saime kenasti nina vabasse tuulde. Läks õnneks. Stradist said paremini minema vaid Deja ja Brigitta-X ja Bossa. Esimene märk oli Merivälja all, vastu tuult. Hoidsime pigem keskele. Vahepeal toimus mingi aktsioon Silva ja vist Sugari vahel. Igatahes jäi Silva vasakuga ette. Tegi pöördeid heastamiseks. Enne märki lasime sisse taktikalise vea, minnes paremaga vahetult Cherie ja Sugari eest läbi. Märgi kursile pautides olime vasakuga ja nemad tulid kahekesi tihedalt üksteise järel paremaga. Alla ei mahtunud pautima. Kindluse mõttes pautisime ahtrisse. Oleks vastupidi teinud, elik läinud enne vasakuga ja märgile paremaga, oleks olnud võimalus märk võtta kolmanda. Esimene oli Brig-X, Deja teine. Teine märk oli kuulimuna, sinna mindi pooltuules. Vahetult enne märki hakkas Cherie Sugarit, kes oli liiga vara spinni peale pannud, üles suruma. Kasutasime võimalust ja saime märgi ja Cherie vahele oma nina toppida ja sisemiseks. Spinn rahulikult üles. Üsna kohe halss. Hoidsime vasakule. Üsna palju. Bossa läks ka ja kiire käiguga. Silvaga sõitsime kõrvuti. Olime isegi tiba kiiremad. Keskosas hoidis Silva keskele, meie kaldusime veel vasakule Bossa juurde. Märki lähenesime parema halsiga (märk tuli vasakule jätta) , mis tähendas, et spinn alla ja genuaga halss. Selgus, et paremalt siiski tõmbas paremini, kuigi olulist kaotust me ei saanud. Krüss oli tasavägine kuid oluliste muutusteta. Viljar sõitis tasakaalukalt ja kaalutletult. Suuri riske ei võtnud. Rohkem tuule ja konkurentide järgi. Õnneks ei tegelenud me “loe nad üle” juraga, vaid võtsime asja mõistuse ja (tagumiku)tunnetusega. Tuleb veel märkida, et meeskond tundis heameelt vaikuse ja mõtestatud sõidu üle. Ainult Andri tundis mõnel hetkel puudust, kas roolimees keerab ikka paremale või vasakule. Aga ta õppis peagi ise aru saama, et kui jahi vöör kaldub maa või mõne muu taustsüsteemis liikumatu objekti suhtes paremale, siis on roolimees paremale keeranud. Ka vaskule pööramine sai niimoodi selgeks. Ka groodimehe elu oli täna lill. Ise sikutasin peale ja ise lasin järgi. Kaks, või oli see kolm korda jäin ikka hiljaks ka, aga see oli puhas oma laiskuse küsimus. All märgis olime viiendad. Vahed väga väikesed. Ees olid Cherie ja Brigitta-X, Deja, Bossa. Kohe taga Sugar ja Silva. Teised olid kaugemal. Tesies taganutuules läksime keskelt. Tegime kohe märgis halsi (kõik tegid) ja otse märki. Vahed ei muutunud.
Viimases krüssus näitasid ees olevad jahid, et merelt võidab. Võtsime väikese riski ja hoidsime ennast rohkem maa poole läinud konkurentidega paralleelselt mere poole. Ehk tuul pisut keerab ja viib meid Dejale lähemale. Kurat. Ei keeranud. Hoopis Sugar ja Silva said mööda. Kuid vahed olid ka väga väieksed ja kogukaotus oli 5-10 paadipikkuse vahel. Märgis sai veel nalja. Nimelt tegime seekord teisipidi ja lähenesime märgile paremaga juure pealt. Enne meid oli Silva just paremaga meile napika teinud, nii et sõitsime tal täpselt ahtrist. Olgu märgitud, et Viljar on ikka kivinäoga vend küll. Mina vana roolimehenagi vaatasin, et lõikame nii paarkümmend senti ahtrist maha Silval, aga läks puhtalt. Paistis aga, et Imret oli see pisut kohutanud. Kui nüüd paremaga märgile lähenesime ja tema taas meil napilt eest läbi plaanis putkata, siis jäi ta liialt Evelyni Jawa disani imetlema ja põrutas küljega vastu toodrit. Vaene tooder, iga aasta saad sa surma. Noh, Silval oli ringide tegemine juba selge ning ta vallas elegantselt alla, tegi halsi, ja võttis paudiga märgi uuesti. Sisuliselt kogu manööver läks talle maksma ainult 4 paadipikkust, mis tähendas, et kui enne oli tema vahetult meie ees, siis nüüd 2 paadipikkuse jagu taga. Pooltuules finisisse. Sündmustevaene. Fokaga. Silva jõudis meile päris ahtrisse, kuid mööda ei hakanud trügima.
Hiljem siis selgus, et olime kolmandaks arvutatud. Võitis Deja-Vu – au ja kiitus meie naabrile!!! teine Brigitta-X.
Protokolli saab lugeda siit. Koondtulemus siin. Kokku hoiame II kohta. Kui mahaviskamine teha, siis on Deja juba ees. Tuleb vist pingutama hakata.
Delfi jutukatke võistlusest ja pildigaleriist siin.
Vesipüks
2011 aasta Muhu Väina teine päev. Sõidame Roomassaarest Abrukat paremale jättes Virtsu poole. Ilm on soe, nii 25 ja rohkem kraadi. Tuult 5-7 m/s.
Arvake ära, mis on need 3 voolikut, mis pildil paremal taevast merre ripuvad?
Õige – need on imurid, mis veepinnalt pilvedesse vett juurde pumpavad. Ja seda päris suure hooga vett taevasse keerutades. Kui suurendate pilti, siis näete keskmise vooliku allosas merepinna lähedal seent – see on veekeeris. Vot sellised londid lähenesid meile Saaremaa kandis Abruka saare poolsest küljest. Vahepeal oli juba tõsine hirm, et peame otse sinna seende sisse kihutama. Selle asjanduse läbimõõt on nii paarsada meetrit ja jahi peaks ta vurrina keerlema panema. Õnneks läksid nad meist siiski eemalt mööda ja ka kaotasid oma imemisjõu mingi aja pärast. Ühe sellise vesipüksi moodustamist (neljas) vaatlesime algusest lõpuni. Nagu ulmefilmis tekkis pilve servast alguses väike londike, mis paisus ja pikenes ning lõpuks oma otsa vette sirutas. Seejärel kogus jõudu, pani vee keerisena pöörlema ja imes, muudkui iiiiimes. Loodus on ikka vägev!
